Blogi

EESTI BALLETILIIT – küsimused juubilaridele

EPP VILLER

1. Mis aastal lõpetasite balletikooli (ja millise)?

Mina, Epp Viller (Randla) pean tunnistama, et pole balletikoolis kunagi käinud. Olin 6 aastane, kui nägin ajalehes Edasi pilti ja teavitust, et Tartu Tervishoiutöötajate Majas tegutseb balletiring ja sinna oodatakse uusi lapsi. Teatasin emale, et ma pean sinna minema ja minust peab saama baleriin. Läbisin kõik katsed, aga kui loeti ette nimed, kes said sisse, siis oma nime ma ei kuulnud. Tormasin nuttes saalist välja, kuid kohe tuli mulle järele Ida Urbel ja ütles - ära nuta, tule homme uuesti, sest siin on väga paljudele lastele elevant kõrva peale astunud... Loomulikult ei saanud ma aru millisest elevandist on jutt, aga järgmisel päeval olingi nimekirjas. Tallinna balletikooli minek ei tulnud kunagi jutuks, sest ema kasvatas oma kolme last üksinda...

2. Värvikas mälestus kooliajast

Nii Ida Urbel kui ka teised Vanemuise lavastajad kasutasid oma lavastustes balletiringi lapsi – 21.12.1952. aastal, kui olin 7 aastane, mängisin Glieri balletis Vaskratsanik Peterburgi tänavapoissi, 1953. a. ooperis Padaemand kellegi last, 1954. a. balletis Šurale linnukest. Juba 10 aastasena usaldas Ida Urbel mulle jalga varvaskingad – soolotants, Linnu tants oli mu esimene tants varvastel. 1955. a. lavastuses Pähklipureja olin juba laval varvastel Nukk.

Samas jätkas Ida Urbel Tervishoiu Majas lasteballetide lavastamist ja usaldas mulle mitmes balletis peaosad. Eriti kiitva hinnangu sain 1960. a. balleti Viiu sõit kevadriiki Viiu osatäitmise eest.

3. Värvikas mälestus teatrist (või lemmikroll)

Kuna 1962. a. kevadel olin juba hõivatud väga mitmetes ballettides ja muudes lavastustes, siis 19.04.1962. a. palus Ida Urbel mul minna kaadriosakonda - sa saad tööraamatu!!! Olin nii noor ja rumal, et küsisin - mis ma sellega peale hakkan... Ida Urbel vaatas mulle otsa ja ütles - sa ükskord veel tänad mind selle eest. Ja täpselt nii läkski - 1982. a. suveks sai täis 20 aastat tantsimist ja minust sai noor pensionär ning meie pere kolis Tallinna.

Minu side Vanemuisega sellega ei lõppenud, mulle jäi 3 lavastust mida käisin ikka edasi tegemas. Kõige südamelähedasem oli Giselle ema roll. Ülo Vilimaa ütles, et see jääb ainult Epule ja seda rolli on väga kiitnud ka Lauri Leesi ühes ajaleheartiklis.

1994. a. tulime Tartusse Vanemuisesse tagasi. Minust sai balletisaalis repetiitori DJ ja 2006. a. nii DJ kui ka balletietenduste juht. Oli igati huvitav ja töörohke aeg. Kokkuvõtvalt nii: olen osalenud 27 balletis, 7 draamas, 18 ooperis ja 21 operetis - kokku 73 lavastuses. Alustasin tänavapoisina ja lõpetasin 2000. a. Tuhkatriinus Kuningannana.

Endast veel niipalju, et olin aastakümneid Vanemuise male meeskonnas- 4 meest ja 1 naine. Teatrite spartakiaadidel olime pikalt võitmatud.

4. Soovitusi praegustele tantsijatele

Mida öelda praegustele artistidele - andke endast laval kõik, siis on ka publik tänulik ja aplodeerib püsti seistes.

Fotode allkirjad:

1. 6 aastane Epp, kes otsustas baleriiniks saada

2. 10 aastane Epp oma esimest varvastel soolotantsu esitamas - Linnu tants

3. 17.06.1970 - Giselle ll vaatuse vili

4. Giselle ema, külalisena Giselle rollis Iivi Zájedová - 1986

5. Operett Ilus Helena - Sõjajumalanna – 1971

6. Muusikal Enrico 100: litsimaja perenaine Maimu Krinal, külastajad Raivo Adlas ja Jaan Kiho, Epp laulmas, lisaks veel Kalli Kukk, Urve Petti...

7. 05.04.2000. a. - kallis õpetaja Ernst Raiste ja samas ka lavapartner, kes palus mind oma 75. juubelipeo juhiks

8. 24.09.2000. a. Tuhkatriinu esietendus - Ernst Raiste Kuningas ja Epp Viller Kuninganna