Blogi

Eesti Balletiliidu liikmete rahulolu küsimustiku kokkuvõte

Eesti Balletiliidu liikmete rahulolu küsimustiku kokkuvõte

 

Oktoobris 2020 täitub senisel balletiliidu juhatusel 3 aastat ametiaega ning 28. septembril toimuval üldkoosolekul valitakse liidule uus juhatus. Kuu aega varem, 28. augustil, saatis balletiliidu juhatuse esimees Triinu Upkin liikmetele rahulolu küsimustiku ning sissejuhatuses märkis: „Eesti Balletiliidu praeguse juhatuse ametiaeg hakkab lõppema. Oleme teinud omalt poolt parima, et liit teile kasulik ja kättesaadav oleks ja soovime nüüd teie tagasisidet, et tulevikus kõik veel paremini toimima saada.“

Küsimustikud olid koostatud eesti- ja inglise keeles ning koosnesid 18 küsimusest. Küsimused puudutasid balletiliidu liikmeks olemise põhjuseid, liikmestaatusest tulenevaid hüvesid, info kättesaadavust ja eelistatud meediakanaleid, dokumentatsiooni arusaadavust, muljeid toimunud üritustest ja suhtlust juhatuse liikmetega. Lisaks paluti välja tuua liikmete eelistused tulevikus korraldatavate ürituste osas ning julgustati arvamust avaldama ning ettepanekuid esitama. Küsimustikud olid internetis täidetavad, anonüümsed ja kättesaadavad 28. augustist 22. septembrini. Küsimustele said vastata vaid meiliaadressi omavad liikmed, seega eestikeelseid küsimustikke saadeti 126 ning ingliskeelseid 50 liikmele. Kokku on liidus liikmeid 186.

Enamus küsimusi olid valikvastustega, aga oli ka hindelist hinnangut võimaldavaid (1 – 5) ning avatud vastusega küsimusi nt ettepanekute esitamise võimalus. Valikvastustega küsimuste puhul polnud piiranguid ning vastajad said valida mitu vastusevarianti. Samuti sai vastusevariante juurde lisada. Võimalik oli jätta ka küsimusele vastamata nt liige, kes pole veel stipendiumit taotlenud, ei tea ka, kas tal tuleb aruandluse esitamisega probleeme. Juhatus analüüsib vastuseid senistele tegevustele hinnangu andmiseks, järelduste tegemiseks, probleemkohtade avastamiseks ja kõrvaldamiseks, uute sihtide seadmiseks, üldkoosolekul valitavale uuele juhatusele suuniste andmiseks.

Eesti Balletiliidu liikmete rahulolu küsimustikule saabus 27 eestikeelset ning 12 ingliskeelset vastust. 27 eestikeelsest vastajast 11 (40,7%) olid riiklikus teatris/koolis tegutsevad tantsijad, pedagoogid või koreograafid ja 11 vastajat olid pensionärid. 2 vastajat olid nüüdseks juba mitteaktiivsed tantsuinimesed, 2 olid vabakutselised, üks neist aktiivse tantsijana ning teine tööl riiklikus koolis; 1 vastaja oli erakooli pedagoog. 12 ingliskeelset vastajat on kõik riiklikus teatris/koolis tegutsevad tantsijad, pedagoogid või koreograafid.

Liikmelisus

Esimesele küsimusele „Miks olete otsustanud olla Eesti Balletiliidu liige?“ vastasid 74% eesti keeles vastanutest, et soovivad olla liidu infoväljas, saada osa uudistest ja sooduspakkumistest, samuti sooviti hoida kontakti kolleegide ja sõpradega. 63% soovisid olla osa balletikogukonnast ja leidsid, et liitu kuulumine on ühtlasi ka auasi. Pooled vastanutest pidasid oluliseks ka stipendiumide ja ravikuluhüvituste taotlemise võimalust ning tutvumist oma eriala inimestega teistest teatritest/koolidest.

Ingliskeelsetest vastustest võis näha, et 82% vastanutest liitus balletiliiduga enesetäienduse eesmärgil, mida liidu pakutavad loomestipendiumid võimaldavad. 55% tõid välja ravikulude hüvituste taotlemise võimaluse; auasjaks pidas liitumist 36%, infoväljas soovis viibida 27% vastanutest. Kaheteistkümnest vastajast 2 pidasid oluliseks kontakti hoidmist sõprade ja kolleegidega ning küsimustele kogukonda kuulumise ja uute kolleegidega kohtumise kohta tuli kummalegi üks heakskiit.

Küsimuse, millist kasu olete viimase kolme aasta jooksul liikmeks olemisest saanud, varieerusid vastused vastavalt liikmestaatusele. Eestikeelsetest vastajatest 77% ehk 20 inimest on osalenud ühisüritustel (etenduste külastused, juubelipidu, jõulukohv, koosolekud) ja üle poolte, 62% väidab, et on liidu kaudu saanud infot oluliste sündmuste kohta. 58% vastanutest on saanud loomestipendiumit, 46% on kasutanud liidu pakutud sooduspakkumisi ja saanud ka kultuurietenduste piletite eest kompensatsiooni, 35% on saanud ravikulude hüvitust. 2 vastanut on tutvunud uute erialainimestega ning 1 liige on saanud võimaluse kirjutada artikkel.

Ingliskeelsetest vastajatest on samuti 75% saanud loomestipendiumit, 58% saanud ravikulude hüvitusi, vastajatest neljandik on saanud piletite kompensatsiooni. Pooled vastanud on osalenud ühisüritustel ning vähem kui pooled on kasutanud soodustusi ja loonud uusi tutvusi erialainimestega. Üks vastanutest pole kahjuks saanud liidu hüvesid kasutada, loodame, et tegemist on äsja liitunud liikmega.

Eestikeelsetest vastajatest olid pooled pensionärid ning kõik ingliskeelsed vastajad olid tegevliikmed, seega ilmnebki, et enesetäiendusi on ingliskeelsed vastajad saanud rohkem. Eestikeelsed vastajad tõid liiduga liitumise ühe olulise põhjusena kogukonnatunde, ingliskeelsetel oli see soov marginaalne – täpselt nii on ka läinud. Tulemus näitab, et ootus, mille pärast liiduga liituti, on mõlemal liikmegrupil täitunud.

Info edastus

Juhatus on vähemalt kord kuus saatnud liikmetele päevakajalise uudiskirja. Kõik küsitlusele vastanud leiavad, et üks liidupoolne uudiskiri kuus on täiesti piisav. Uudiskirjast soovitakse saada infot lähenevate esietenduste ja kultuurisündmuste kohta (100% eestikeelsetest vastanutest), samuti liikmetele mõeldud  sooduspakkumistest. Vähem kui pooli vastanuid huvitavad juhatuse ja esimehe tegemised (38%) ja info uute liitujate kohta. Välismaalased seavad esikohale sooduspakkumiste info (92%), huvituvad saabuvatest kultuurisündmustest ja juhatuse tegemistest (58%) Info uute liitujate kohta jätab võrdlemisi ükskõikseks (17%).

Uurisime ka arvamust liidu kodulehe www.balletiliit.ee kohta. Balletiliidu kodulehega on eestlased rohkem rahul kui välismaalased: kui eestlased hindavad kodulehte hindega 5 (väga rahul) 70% ja hinde 4 pani 30% vastanutest, siis välismaalaste hinded jagunevad järgmiselt: hindeid 4 ja 5 anti kumbagi 36% ning 27% andsid hinde 3. Eks juhatusel tuleb kriitikaga nõustuda, sest keegi juhatuse liikmetest ei valda inglise keelt perfektselt ning nii mõnigi uudis või CV kipub jääma ainult eestikeelseks. Liidu kodulehelt oodatakse eelkõige uudiseid (65%), infot saabuvate sündmuste ja olemasolevate toetuste kohta, otsitakse allalaadimiseks taotluste blankette (58%), veerand vastanutest tutvub ka liikmete CVdega, vahel otsitakse juhatuse või liidu kontakte ning 5 vastanut on tutvunud ka põhikirjaga. 3 vastanut liidu kodulehte ei külasta. Ingliskeelsed liikmed otsivad kodulehelt eelkõige blankette (75%), loetakse toetuste infot (33%) ning veerand vastanutest loeb saabuvate sündmuste teavet. Ülejäänud tegevused kodulehel jäävad marginaalseks, 4 liiget vastasid, et ei külasta liidu kodulehte.

Teatavat kergendust pakkusid juhatusele vastused, mis puudutasid meediakanaleid, mille kaudu võiks liit veel infot edastada. Vastused tulid üsna konservatiivsed: 82% pooldasid uudiskirja e-kirjana, pooled tähtsustasid kodulehte ning peaaegu samavõrra Facebooki lehte. Noorte seas populaarsed Instagram ja Twitter said vaid ühe hääle. Kergendus sellepärast, et juhatus töötab põhitöö kõrvalt, seega igasugune info dubleerimine koos tõlkega on väga aja- ja ressursi mahukas. Välismaalased eelistasid Facebooki (67%) infokanalina isegi rohkem kui e-kirju (58%). Kodulehte eelistati 33% poolt ja Instagrami pakkus veerand vastanutest. Twitter ei saanud toetust ka ingliskeelses küsitluses.

Dokumentide täitmine

Kuna juhatusele laekunud taotlusblankettidel või aruannetes esineb aegajalt vigu või täitmata infovälju, uuriti küsimustikus dokumentide täitmise keerukuse kohta.

Taotluste täitmist pidas 1 eestikeelne vastanu üsna keeruliseks, 36% ehk 8 liiget vastasid, et keerukusaste on rahuldav; 7 arvasid, et taotlusi täita on üsna lihtne ning 6 vastaja jaoks päris lihtne. Välismaalaste arvamused varieerusid rohkem: 3 arvasid, et üsna keeruline, 6 jaoks üsna lihtne või päris lihtne ja 2 arvasid, et keerukusaste on keskmine. On põhjust arvata, et taotluse täitmine esimesel korral on keerukas, aga edaspidi juba lihtsam, seega vastused võivad varieeruda olenevalt liikmeksolemise staažist.

Taotluste täitmisel on kõige keerulisem projekti kirjelduse sõnastamine, sest ei teata, mida on oluline välja tuua (24%), keerukas on ka finantsosa tabeli täitmine (planeeritud ja tegelikud tulud ja kulud), muresid on ka lünkade täitmise ja blankettide leidmisega, õnneks ligi pooled tunnistavad, et taotluste täitmisel probleeme ei esine (48%). Ingliskeelsed vastajad peavad keerukaimaks finantsosa tabelit (27%) ning ühtlaselt keeruline on projekti kirjeldamine ning lünkade täitmine, mõlemad 18%, siiski 46% ei pidanud taotluse täitmist keeruliseks. Ühe liikme poolt on välja toodud mure, et esiteks ei teata, millise ettevõtmise puhul saab loomestipendiumit taotleda ning millist taotlusvormi selleks tuleb kasutada. Arvatavasti tekitavad siin uuele liikmele segadust eeltäidetud taotlusvormid nagu seda on „Kingitud elamus“, „Kingitud vastupidavus“ ja tavaline taotlusvorm. Abi ja selgust saaks kindlasti kui küsida juhatuse liikmelt lisainfot või lihtsustatud infot.

Aruannete esitamise keerukuse kohta vastavad ligi pooled vastanud, et see on keskmiselt keerukas (47%). Kolmandik vastanutest (32%) arvab, et esitamine on üsna lihtne. Välismaalased vastasid, et pigem lihtne (41,7%) või pigem keeruline (25%) ja 17% leidsid et aruannete täitmine on keeruline. Päris lihtsaks pidas aruandluse koostamist mõlemas küsitluses 2 vastanut. Olgu kommentaariks öeldud, et aruannetes esineb palju tähelepanematusi ja valearvestusi, seega juhatusel tuleb veel hoolega teavitustööd teha, et aruannetele ei peaks liikmetelt lisainfot küsima.

Aruandluse esitamise probleemidena tuuakse eestikeelsetes vastustes välja, et ei olda kindlad, kas esitatakse õiged kuludokumendid, või mure, et pole meeles olnud tšekke alles hoida. Tihti ei leita üles ka lepingut, mistõttu ei teata lepingunumbrit. Finantsosa tabel tekitab raskusi. Siiski 42% väidab, et aruannete esitamisega pole neil probleemi olnud. Ka välismaalased viitavad mitmele probleemile, mis puudutavad nii lepingu detaile kui ka inimlikke eksimusi nagu tšekkide unustamine või kaotamine (42%). Tuuakse ka välja, et alati pole teada, kas tehtud kulu kvalifitseerub stipendiumi sihtotstarbe alla.

Lihtne soovitus: hoida alles taotleja ja liidu vahelised dokumendid, need lahendaks enamuse probleeme. Lepingus on kirjas stipendiumisumma, stipendiumi kasutamise ajaperiood, lepingunumber, aruande tähtaeg. Digitaalne taotlus säilitada vastavas arvutikaustas ning paberil taotlus pildistada üles, et detaile mäletada. Mitte maksta stipendiumirahaga sõbra pileteid, mitte lasta sõbral piletit enda eest maksta (piletile jääb vale nimi) ja kindlasti mitte sõbrale tagasi maksta sularahas (aruande jaoks pole siis kuludokumenti).

Suhtlus juhatusega

Juhatuse ja liidu liikmete omavaheline suhtlemine on üks liidu toimimise eeldusi. Enamasti esitavad liikmed juhatusele täpsustavaid küsimusi, juhatus saadab aga liikmetele juhendeid, dokumente ja esitab järelpäringuid. Enamasti suheldakse e-kirja vahendusel, kriitilisematel teemadel suheldakse telefonitsi. Suhtlust juhatuse liikmetega skaalal „1 kehv – 5 suurepärane“ hinnati eestikeelsetes vastustes ühe liikme puhul hindega 3, hinde 4 pani 10 vastajat (40%) ja hinde 5 andsid 14 vastajat (56%). Ingliskeelsetes vastustes andis 1 liige hindeks 2, hinde 3 andis 2 vastanut (17%), hinde 4 andis 5 vastanut (42%) ja hinde 5 andis 4 vastanut (33%).

Loomulikult juhatusele meeldiks, kui kõik hindaks nende suhtlemist suurepäraseks, aga kuna  juhatuse liikmed on samuti loomeinimesed, võib suhtlusstiil kujuneda emotsionaalseks. Liidu juhatuse sekretär tunnistab, et mitte alati pole õnnestunud emotsioone varjata kui tajub asjaajamises ja dokumentatsioonis korduvat hooletust või hoolimatust.

Küsimuse või murega on juhatuse liikmetest enim pöördutud esimehe poole 73% vastanutest, sekretäri poole 62% ja Tallinna seenioride esindaja poole 42%. Ingliskeelsed vastajad on enim (9 vastajat 11-st) pöördunud esimehe poole, kes on ühtlasi rahvusballetis töötavate liikmete koordinaator ja sekretäri poole (10 vastajat 11-st), kes on Vanemuise tantsijate koordinaator.

Kuna juhatuse liikmed peavad tundma seadusi, kultuuriministeeriumi ettekirjutusi, liidu töökorda ja juhatuse enda kehtestatud reegleid, uuriti küsimustikus, kas liikmed on saanud juhatuselt vajalikku infot. 26-st vastajast 25 tunnevad, et on saanud ammendavaid vastuseid, vaid üks vastaja tunneb, et vastus polnud eriti ammendav. Sarnane lugu ka inglise keele kõnelejatega: 10/12 said küsimustele selged vastused ja 2 liiget kahjuks keskpärased.

Üritused

Kuna juhatus on kolme juhtimisaasta jooksul korraldanud erinevaid liikmeid ühendavaid üritusi, uuriti küsimustikus osalejate aktiivsuse ja eelistuste kohta. Eestikeelsetest vastajatest on kolme viimase aasta jooksul enim osaletud liidu korraldatud jõulupeol Tallinnas või Tartus (77%), üldkoosolekul 65%, balletiliidu juubelipeol Estonia talveaias 62%. Etenduste ühiskülastustel on osalenud 31% vastanutest, Ida Urbeli mälestusüritusel ja Hingedepäeval Metsakalmistul on osalenud üksikud liikmed. 4 vastajat polnud osalenud ühelgi üritusel. Ingliskeelsetest vastajatest pooled osalesid jõulupeol, veerand osales juubeliüritusel ja teisi üritusi esile ei tõstetud. Üks etenduse ühiskülastus, 2 üldkoosolekul osalejat; 2 vastajat polnud osalenud ühelgi välja toodud üritusel.

Kuna ühisüritustele on keeruline leida aega, mis sobiks kõigile liikmetele, siis seni korraldatu põhjal kinnitas enamus, et üritusi toimub just parasjagu, 3 eestikeelset ning 2 ingliskeelset liiget märkisid, et ühisüritusi võiks toimuda rohkem.

Liikmete eelistusi uurides, mis laadseid üritusi võiks tulevikus rohkem korraldada märkisid eesti keeles vastanud, et sooviksid tulevikus osaleda rohkem etenduste ühiskülastustel (77%), toitlustusega koosviibimisel nt jõulupeod (69%), Eesti balleti ajalugu või mõnda tantsijat tutvustaval loengul/vestlusringis (39%) ning 27% vastajatest soovisid mõne tantsustiili või tehnika õpituba, terviseteemalist loengut (traumade ennetus, taastumine, tervislik toitumine jms) ja mälestusüritusi (nt küünalde süütamine Metsakalmistul ja Ida Urbeli mälestusüritus).

Ingliskeelsete vastuste seas eelistati enim toitlustusega koosviibimisi (83%), poole vähem hääli sai tantsustiili või tehnika õpituba (42%), ühtviisi 33% eelistas nii etenduste ühiskülastusi kui ka terviseteemalisi loenguid ning 1 vastaja sooviks Eesti balleti ajalugu või mõnda tantsijat tutvustavat loengut/vestlusringi. Liikmelt tulnud ettepanekuna esitati kohtumist psühholoogiga, kes õpetaks toime tulema stressiga. Mõeldud on kindlasti ka tööstressi ja erialast tulenevat stressi vms. Liikmete huvi esinemisnärvi maandamise, ärevuse leevendamise, vigastuse- ja trauma järgse stressiravi koolituste vastu on juhatus täheldanud ka varem. Loodetavasti saavad vastavad koolitused teoks.

Liikmete ettepanekud juhatusele

Avatud vastusena oli liikmetel võimalus vastata järgmistele küsimustele: kuidas võiks liit teile veel kasulik olla? Kas on valdkondi või tegevusi, millega me peaks teie hinnangul (rohkem/veel) tegelema?

Eestikeelse küsitluse vastustes, mida laekus 8, leidsid 4 liiget võimaluse juhatuse tööd kiita ning tervist ja edu soovida; 1 liige soovitas tantsuajaloole rohkem tähelepanu pöörata: „Ajalugu! Kodulehel võiks olla link, kuhu jäädvustub lahkunud liikmete loometegevus.“ Mõte leidis arutust ja heakskiitu juba augustikuisel juhatuse koosolekul ning ettepanek saab teoks veel selle kalendriaasta sees.

1 vastanu viitas probleemile, et kodulehel olevad tantsijate CV-d võivad kergesti aeguda ning liige ei tea, kuidas saaks lihtsasti rollide nimekirja kodulehel täiendada. Lisaks tõi ettepaneku esitaja välja murekohad, mis puudutavad vabakutselisi tantsijaid nt, et nad on ebavõrdses olukorras võrreldes teatrites töötavate tantsijatega. Vabakutselistel pole püsivat sissetulekut ning ruumi, kus end vormis hoida. Selgitati, et omaalgatuslikud enesetäiendused on vabakutselistele väga olulised ning juhatusel palutakse vabakutseliste tantsijate toetamise süsteemi reguleerida, vabakutseliste täiendõpet rohkem toetada. Ettepanekute esitaja nendib veel, et Eestis suhtutakse vabakutselistesse tantsijatesse  teist moodi kui mujal maailmas. Mujal teatakse, et ka vabakutselised on professionaalsed ja kutselised artistid, lihtsalt pole seotud ühe asutusega ja töötavad teistsuguse lepingu alusel.

Vastusena CV-de uuendamise teemale võiks öelda, et kui juhatuse sekretärile saata täiendustega CV, siis rollid saaks kodulehel uuendatud 5 minutiga. Tegelikult kõik liikmed lausa peaksid saatma oma loometegevuse andmeid juhatusele, sest loomeliidu liikmete erialase tegevuse infot ehk loomeregistrit kontrollib ka kultuuriministeeriumi vastav ametnik.

Vabakutseliste professionaalsete tantsijate teema on tõesti üks murekohti, sest peale tantsualase (kõrg)hariduse omandamist jäävad nad sõltuma projektitaotlustest ja KULKA vahenditest. Siin tuleks vahet teha, kas vabakutselisus on vaba valik või sundolukord. Kindlasti tuleks juhatusel vabakutseliste tantsijate toetamist arutada ja vajadusel reguleerida.

Ingliskeelse ettepanekuna saadeti järgmine mõte „Should be important that the union transform itself in a syndicate to protect and make the dancers voice being heard where and when it counts.“ – autor näeb tõlget sellisena „ on oluline, et liidu liikmed mobiliseeriks end ühtseks tugevaks jõuks, et teha tantsijate hääl kuuldavaks, millal iganes selleks vajadust on“. Mõte on kaunis, aga leida see ühtsus liikmete arvamustes, on keerulisem.

Lõpetuseks üks avatud vastusena laekunud tõdemus: „Teater on täis kriitikat. Tore oleks kui balletiliit oleks üksteist toetav, vanem ja noorem generatsioon õpiks üksteiselt ja korrakski saaks kritiseerimised ja hinnangute andmised kõrvale panna.“

Juhatus tänab kõiki vastajaid, tänab kõiki ausate hinnangute eest, aga ka kiituse ja tunnustuse eest! Üheskoos muutubki Eesti Balletiliidu tegevus sisukamaks ja harivamaks. Juhatusel on suur au hoida ja kaitsta eesti balletikunsti pärandit, austada oma väärikaid liikmeid, võimaldada enesetäiendusi oma noorematele liikmetele ja hoida balletikogukond ühtsena.


Sündmused

Blogi