Blogi

EESTI BALLETILIIT – küsimused juubilaridele

JURIS ŽIGURS

1. Mis aastal lõpetasite balletikooli (ja millise)?

Tantsukunsti alged omandasin õpetaja A. Rūja juures Lätis Ventspilsi linna ametiühingute töölisklubi juures. Osalesin 1955. a. Läti üldlaulu ja -tantsupeol. 1957. a. osalesin liivlaste ja vendide laulu- ja tantsuansambli koosseisus Moskvas VI ülemaailmsel noorsoo- ja üliõpilasfestivalil. 1956. a. soovisin astuda Riia balletikooli ja läksin katsetele, aga mind ei võetud vastu. Selgitati, et „sinu rong on juba läinud”. Olin siis 17-aastane. Komisjoni üks liikmetest Arvīds Ozoliņš (hiljem oli ta ka Tallinna balletikooli õppejõud), viis mind kokku Anna Ekstoniga, kes otsis oma kooli noormehi. Pärast Ventspilsi I Keskkooli lõpetamist 1957. a. kevadel võeti mind 1957. a. sügisel 18-aastasena vastu Eesti Riiklikku Koreograafilisse Kooli. Lõpetasin pärast viit õpinguaastat VIII lennus 1962. a. koos Jüri Lassi, Ülo Vilimaa jt. Kalju Saarekese klassis.

2. Millistes teatrites olete tantsinud?

1960. aastast, veel balletikooli õpilasena, võeti mind põhikohaga palgale Estonia teatrisse. Muidugi olen ma esinenud gastrollide ajal ka NSV Liidu linnade teatrites ja paljudes välisriikides.

3. Värvikas mälestus kooliajast

Esimene ülesastumine balletikoolis õppides oli Estonia teatri laval 20. detsembril 1957. a. ooperis „Boriss Godunov”, kus ma kehastasin tsaari ihukaitsjat. Õpilasena oli minu esimeseks balletiks leedu helilooja Julius Juzeliūnase „Mere kaldal”, mille esietendus oli 27. märtsil 1958. a. Seal osalesin ma kõikides I ja II vaatuse rühmatantsudes. Esimene balletikooli etendus Estonia laval oli mulle Viktor Oranski „Windsori lõbusad naised”, mille lavastas Anna Ekston oma 50. juubeli puhul ja mis esietendus 20. juunil 1958. a. See oli V lennu lõpuetendus (Piia Tiitus, Helle Jalonen, Milvi Kõnnusaar) ja kus enamik rolle oli 8. klassi õpilaste kanda - Falstaffi osatäitjad olid näiteks Endrik Kerge ja Sulev Nõmmik. Mina lõpetasin siis alles 5. klassi, aga kuna olin sobilik, sain ka rolli – Shellow, rahukohtunik. Esimene Estonia operett, kus ma õpilasena osalesin oli 1958. a. „Kusagil lõunas”, tantsuseaded Heino Aassalult. Selle operetiga sõitsime 1,5 kuud mööda Eestit, samal ajal kui Estonia põhitrupp oli Kiievis gastrollis.

4. Värvikas mälestus teatrist

Estonia teatris töötasin paljudel erinevatel ametikohtadel. Kõigepealt olin balletiartistina palgal 1960-1981. Aastatel 1974-1994 olin ametis ka teatri trupijuhina ja 1994-2003 olin trupijuhi abi. Olen teinud ka väikeseid näitlemisrolle operettides ja 2003-2009 olin mittekoosseisuline artist. 70- aastasena 2009. a. lõpetasin oma lavakarjääri. Ma olen olnud ja olen jätkuvalt väga tegus mitmel rindel: olin 1980-2004 Eesti tantsupidude korraldaja ja üldjuht, aastast 2009 auüldjuht, 1984-1995 „Gaudeamus” Eesti tantsuprogrammi üldjuht-korraldaja, 1989-2013 folkloorifestivali „Baltika” Eesti direktsiooni liige, 1992-1998 Läti Suursaatkonna Eesti kultuuriatašee k/t. Olen Läti-Eesti kultuurisidemete edendaja, „Fenno-Ugria” sidemete edendaja Lätis. Ka käesoleval ajal võtan aktiivselt osa Eesti ja Läti ühiskondlikust elust: osalen Riia Läti Seltsi tegevuses ja olen eesti rahvatantsude ühiskondlik konsultant Riia Eesti koolis, kus eesti rahvatants on kohustuslik aine 1.-4. klassini. Osalen ka Eesti-Läti kultuuriseltsi tegevuses. Samuti olen Eesti Teatriliidu volikogu liige ja seenioride ühenduse esimees, Eesti Balletiliidu volikogu liige, Eesti Rahvuste Ühenduse juhatuse liige ja osalen TALO organisatsioonilises töös.

Üks tegevuse liik on mul veel – reisimine. Olen oma abikaasa Aigiga abielus 1963. aastast ja igal aastal siiamaani sõidame koos kultuuri- ja puhkusereisile välismaale. 1964. a. alates sõitsime läbi kõik NSV Liidu liiduvabariigid, 80ndatest tulid juurde juba sotsialistlikud riigid. Praeguseks oleme külastanud 35 riiki Euroopas, Aasias ja Aafrikas.

5. Lemmikrollid

Minu paremad rollid minu enda arvates:

Ballettides: Tybalt („Romeo ja Julia” 1965), Rotbart („Luikede järv” 1967), Michaud, rikas mölder („Asjatu ettevaatus” 1980), Sullivan, näitejuht („Armastuse muinasjutt” 1993), Monsieur Dufour („Konservatoorium” 1995).

Sõnalised osad operettides: kuningas („Neli musketäri” 1972), lakei („Nahkhiir” 1973), Must Kotkas, indiaanlane („Rose-Marie” 1976), tantsuõpetaja (ooper „Rügemendi tütar” 1979), kohvikukülastaja, monarhist („ Can-Can” 1993).

6. Soovitusi praegustele tantsijatele

1. Inglasest klassikalise liberalismi mõtlejale John Stuart Millile kuulub laialdaselt rakendatud printsiip: „Inimese vabadus vehkida rusikatega lõppeb seal, kus algab teise inimese nina”. Teisisõnu – inimene on vaba oma tegudes, seni kuni ta ei kahjusta oma tegevusega või tegevusetusega teisi ühiskonna liikmeid.

2. Tsitaat raamatust „ Anna Ekston – nimi Eesti kultuuris” (Helga Aumere, 2004): „Kui ühe rahva esindaja saab tööd teisel maal, on ta kohustatud ära õppima kohaliku keele. Selles ju peitubki rahvaste sõprus”.

3. Gruusia päritolu endine Suure Teatri esitantsija, balletipedagoog ja praegune Peterburi Tantsuakadeemia rektor Nikolai Tsiskaridze on öelnud: „Klassikaline ballett – see on korra võit omavoli üle”. Kuid ei maksa unustada, et see nõuab suurt tööd kogu loomingulise tee jooksul.

Fotode allkirjad:

1. 4-aastane Juris. 1943. a aprill

2. Eesti tants „Heinal” Läti üldtantsupeol (autor Enn Loo). Juris paremalt esimene. 1955

3. Liivi tants VI ülemaailmsel noorsoo- ja üliõpilasfestivalil Moskvas. Juris paremalt esimene. 1957

4. Ventspilsi I Keskkooli lõpetaja Juris. 1957

5. Karaktertantsu lõpueksam. Eest taha: Juris, Ülo Vilimaa, Liivo Savi, Tiit Pirn, Jaan Puusepp, Jüri Lass. 1962

6. VIII lennu lõpupilt. Tagareas vasakult kolmas: Juris. Teises reas tütarlaste keskel: Anna Ekston. 1962

7. „Rigonda” (lav. Helene Tangijeva-Birznieks – Läti). Grain, streigijuht. 1960

8. Lühiballett „Tänav” (lav. Udo Väljaots). Noormees. Tütarlaps: Elonna Spriit. 1963

9. „Romeo ja Julia” (Moskva Suure Teatri redaktsioon). Tybalt. Mercutio: Ülo Vilimaa. Romeo: Jüri Lass. 1965

10. „Luikede järv” (Moskva Suure Teatri redaktsioon). Rotbart. Ottilie: Tamara Soone, prints Siegfried: Endrik Kerge, kuninganna: Yvonne Raksnevitš. 1967

11. Operett „Rose-Marie” (lav. Sulev Nõmmik). Must Kotkas, indiaanlane. 1976

12. 85. aastane juubilar Juris. 2024