Uudised

Vanemuise balletiteatri looja Ida Urbeli 120. sünniaastapäev

16.dets tähistati Vanemuise balletiteatri looja Ida Urbeli 120. sünniaastapäeva. Pühendusega Ida Urbelile jõudis lavale Karl Laumetsa draamalavastus „Peer Gynt”, mida esitatakse tänutundega Vanemuise väikse maja laval.

Vanemuise kodulehel on kirjeldatud järgmiselt:

"1939. aastal tõi Vanemuise balletitrupp Urbeli juhtimisel lavale esimese iseseisva lavastuse “Karnevalisüit” ning sellest ajast alates on ballett üks Vanemuise kolmest lavažanrist. Ida Urbel oli suur looja, andekas iseõppija, kes oli täienisti pühendunud tantsukunstile. Tema panus Eesti tantsu- ja balletikunsti arengusse on mõõtmatult suur. Tänu Ida Urbelile saame rääkida Eesti esimesest balletist “Kratt”, Urbeli loomingu tipuks peetakse aga balletti “Peer Gynt”. Just pühendusega Ida Urbelile jõudis tänavu lavale Karl Laumetsa draamalavastus “Peer Gynt”, kus Vanemuise tantsijate esituses saab näha ka Ida Urbeli seatud imekaunist “Anitra tantsu”.

Täna õhtul mängitakse Vanemuise väikse maja laval lavastust “Peer Gynt” ning mõeldakse tänutundes Ida Urbelile."

Mare Tommingas on Ida Urbeli kohta öelnud järgmist:

"Urbel vrs. Gynt

Ida Urbeli elutöö lavastajana on aukartustäratav ja tema pärand Eesti tantsu- ja balletikunsti hindamatu.

Tänu Urbelile saame rääkida Eesti esimesest balletist „Kratt“ (E. Tubina originaalmuusikale), mis tänase päevani ärgitab erinevaid koreograafe ja lavastajaid teema juurde pöörduma ja oma kratti otsima.

Vanemuise professionaalne balletitrupp, kes 1939 a. sai maha esimese iseseisva balletilavastusega „Karnevalisüit“, oli viljakas igas mõttes . Järgnevate aastate jooksul kasvas tantsijate professionaalsus ja lavastuste tase.

Eredaim ja legendaarseim ballett oli kindlasti Urbeli „Peer Gynt“ ,mis oli murranguline nii lavastuslikult kui ka tantsutehniliselt. Lavastuses tantsisid end Eesti kultuurilukku Ülo Rannaste, Jelena Poznjak, Maie Maasik jpt. Urbeli loomupärane lavastajaanne ja musikaalsus avaldusid suurepärastes ansamblites ja detailitäpsetes rollilahendustes.

Ta andis usu ja trotsi, et ka pärast teda on ja jääb Vanemuisesse tants, mis ühendab tänase päevani erinevaid žanre ja on samas sõltumatu oma loomingulistel otsingutel.

See, et Karl Laumets tõi lavale Ibseni Peer Gynti pühendusega Ida Urbelile on märgiline. Peer Gynt võtab endale lavastaja , mitte vastupidi. Looja valib talle omase tee millist Peeri rada käia.

Urbel oli suur looja , kes oli pühendunud lavakunstile . Ta nägi ennekõike sisu ja teater andis talle võimaluse oma lõuendil kasutada erinevaid žanreid
Ida Urbel pani Ugalas ja Vanemuises aluse millelegi väga erilisele, mida sõnades on ehk isegi raske määratleda.

Järjepidevusele, mis tekitab aukartust ja annab loomingulise kiusatuse mõista juuri."


Fotol vasakult Elena Poznjak-Kõlar, Garmen Tabor, Mare Tommingas, Illar Rätsep külastamas Ida Urbeli hauda.


Sündmused

Blogi