Blogi

EESTI BALLETILIIT – küsimused juubilaridele

AIME LEIS - GARANCIS

1. Mis aastal lõpetasite balletikooli (ja millise)?

Lõpetasin Eesti Riikliku Koreograafilise kooli I lennu 1953. aastal. Meie I lennus oli 6 tüdrukut: mina, Ülle Ulla, Iraida Generalova, Maire Loorents, Aigi Rüütel ja Signe Tamm. Erialaõpetaja oli Zoja Kalevi-Silla.

2. Millistes teatrites olete tantsinud?

Ma ei ole töötanud mujal teatrites kui ainult Estonia teatris balletisolistina ja 1973. aastast pedagoog-repetiitorina. Küll aga olen esinenud Leedu, Läti, Armeenia, Uzbeki, Soome ooperi- ja balletiteatrites ja ka Moskva Suures Teatris ning Kremli Teatris Estonia külalisetenduste ajal.

3. Värvikas mälestus kooliajast

Tore mälestus kooliajast on vast see, et meil ei lubatud käia uisutamas, aga terve meie klass hoolimata keelust käis ikka. Uisud olid ära peidetud ja kui tunnid lõppesid, siis kõik jooksid liuväljale!

Ja veel - nii mõnegi suve veetsime me Aegviidu pioneerilaagris, mis oli kooli poolt organiseeritud. Seal oli nii, et kõige korralikum tuba sai laagri lõpus tordi, mida me siis koos kasvatajatega, kes olid TPI üliõpilased, öösel metsas lõkke ääres söömas käisime. Muidugi oli see öine tegevus laagris keelatud ja need üliõpilastest kasvatajad oleks äärepealt ülikoolist välja visatud!

Sellest aga, kuidas mu karjääriredel algas, pean ma olema tänulik õnnelikule juhusele, kui nii võib öelda. Oli aasta 1951 ja mina balletikooli seitsmendas klassis. Olin laisavõitu ja ilma eriliste ambitsioonideta. Estonia teatrisse tuli tuntud vene koreograaf Boriss Fenster lavastama balletti „Noorus”. Ta tuli kooli Inge Põdrale dublanti otsima ja selleks osutusin mina. Algas huvitav proovide periood teatris. Ning kui ma siis esietendusel laval seisin ja kiiduavaldusi vastu võtsin, lillekuhi süles, teadsin ma, et teen kõik endast oleneva, et saada väga heaks tantsijaks, et tunda seda erilist teatri maagiat! Ja nii ma lõpetasin balletikooli kiitusega ning läksin ennast aastaks Leningradi kuulsasse, praeguse nimega A. Vaganova nimelisse Balletiakadeemiasse, täiendama. Seal olid ju koos kõik vene kuulsad balletikorüfeed. Mina olen küll veendunud, et kui sa elus midagi tahad saavutada ja sellele oled jäägitult pühendunud, siis on kõik võimalik!

4. Värvikas mälestus teatrist (või lemmikroll)

Muidugi on meelde jäänud need niinimetatud „kapustnikud”. Neid viisid tavaliselt läbi Sulev Nõmmik ja Vello Viisimaa koos kolleegidega ning need olengud olid alati väga lõbusad!

Minu lemmikrollideks oli Tiina ja Giselle. Nägin nende osadega suurt vaeva ja seda suurem oli rõõm kiidusõnade eest. Quiteria „Don Quijotes” oli osa, mille eest kõige rohkem kiita sain ja Raimonda minu kõige raskem osa, kuid mille eest ma ka preemia sain. Pariisitari osa Mai Murdmaa lavastatud balletis „Ameeriklane Pariisis” ma aga nautisin väga ja Ameeriklasest Janis Garancisest sai minu elukaaslane ja laste isa. Selle lühiballetiga lõikasime me kõvasti loorbereid ja mina sain Teatriühingu (praegune Teatriliit) aastapreemia!

Veel üks meeldejääv sündmus minu karjääris oli, kui käisime - neli peaosalist: Tiiu Randviir, Uno Puusaag, Verner Loo ja mina - Leedu Ooperi- ja Balletiteatris külalisetendusel. Tantsisime leeduka Vytautas Grivickase lavastatud balletti „Mere kaldal” ja ma pidin oma variatsiooni kordama, sest etendus ei saanud edasi minna kuna aplaus ei vaibunud. See oli muidugi erakordne moment!

Räägin ka veel oma Soome tööperioodist. Minu Soomes töötamine eraballetikoolides algas juba 1979-1980 aastatel. Esimene koht oli Tampere, millele järgnesid Helsingi, Kerava, Vaasa ja Seinäjoki – kõikides neis linnades olin suuremate või väiksemate vaheaegadega. Peale Estoniast lahkumist 2001. aastal, jäigi minu pidevaks töökohaks Seinäjoe balleti- ja tantsukool. Peale klassikalise balleti õpetamise esitas saatus mulle veel ühe väljakutse. Tuli end proovile panna ka koreograafina. Algul seadsin lihtsalt üksikuid balletinumbreid kontsertkavadesse. Siis aga järgnes kogu õhtut täitev „Pähklipureja” ja lõpuks „Coppélia”. „Pähklipureja” hakkas väga menukalt minema igal aastal jõulude ajal ja „Coppélia” kevadel, maikuus. Ja nii paljude aastate jooksul. Muidugi tegin seda tööd ju erakoolis ja tase oli aastate lõikes väga erinev, kuid õpilaste entusiasm ja tantsulust suur. Ka mina sain ennast proovile panna koreograafina ja olen selle eest saatusele südamest tänulik! Olin 79-aastane, kui Seinäjoel lõpetasin ja väga õnnelik, et sain nii kaua oma armastatud tantsumaailmas tegutseda.

5. Mis teeb balletiartisti elukutse eriliseks? Mis sellest ajast enim meelde on jäänud?

Balletiartisti elukutse õpetas mind hindama distsipliini, jäägitut pühendumist ja loobumist paljustki, mida mu eakaaslased täiesti tavaliseks pidasid. Sa pead olema hommikuks välja puhanud, treening- tunnis, edasi proovides või õhtul etendusel, kus sul tuleb anda endast maksimum. Ja see on täiesti normaalne, kui armastad oma elukutset ja tahad püsida tipus.

6. Soovitusi praegustele tantsijatele

Armasta oma elukutset ja siis on kõik võimalik!

FOTODE ALLKIRJAD:

1. 4-aastane Aime, 1940. a.

2. Balletikooli lõpetades, 1953. a.

3. Väike luik balletis „Luikede järv”, 1954. a.

4. „Tiina” – Tiina, Margus – Uno Puusaag, 1957. a.

5. „Raimonda” – Raimonda, Abderahman – Ilmar Silla, 1957. a.

6. „Don Quijote” – Quiteria, Basilio – Verner Loo, 1958. a.

7. „Giselle” – Giselle, Albert – Uno Puusaag, 1959. a.

8. Giselle – 1959. a.

9. „Straussiana” – Teenijanna, 1959. a.

10. „Kivilill” – Katariina, Danila – Verner Loo, 1961. a.

11. „Giselle” – Giselle, Albert – Tiit Härm, 1966. a.

12. „Don Quijote” – Quiteria, Basilio – Tiit Härm, 1968. a.

13. „Don Quijote” – Quiteria, Basilio – Tiit Härm, Don Quijote – Uno Puusaag, 1968. a.

14. „Ameeriklane Pariisis” – Pariisitar, Ameeriklane – Janis Garancis, 1968. a.

15. „Paquita” – Baleriin, Kavaler – Janis Garancis, 1969. a.

16. I lend 10. aastat Estonia laval - vasakult: Aigi Rüütel, Maire Loorents, Aime Leis, Heino Aassalu, Zoja Kalevi-Silla, Iraida Generalova, Ülle Ulla, Signe Tamm, 1963. a.

17. 1980ndatel proovisaalis koos Katrin Kivimägi ja Kaie Kõrbiga.

18. Nääripidu garderoobis 1960ndatel – vasakult: Maire Loorents, Signe Tamm, Georg Ots, Aime Leis, Harri Vasar, Asta Ots, Linda Sellistemägi.

19. „Kapustnik” 1960ndatel – vasakult: Tiiu Randviir, Kustav-Agu Püüman, Sulev Nõmmik, Verner Loo, Aime Leis, Erkki Tann.

20. 2015. a. Soomes Seinäjoe balleti- ja tantsukooli õpilastega pärast „Coppélia” etendust.