Sündinud 6. juunil 1959, Tallinnas

Haridus 

1969 – 1977 Tallinna Koreograafiakool 

Eriala pedagoog – Frunze Stepanjan
Klassijuhataja – Kaie Kivilaan 

Lavatee

-       1977 – 1986 Vanemuise teatri balletiartist

-       1986 – 1988 Vanemseersant Nõukogude Armees

-       1988 – 1995 Vanemuise teatri balletiartist

-       1995 – 1996 Turu moderntantsuteatri Aurinkobaletti tantsija

-       Alates 1996 Vanemuise teatri balletiartist

-       On teinud üle 110 rolli balleti-, sõna-, pantomiimi-, muusikali-, ooperi- ja operetilavastustes

-       Tantsinud 30 erinevas varieteeprogrammis

-       Olnud ooperi „Salakütt“ lavastaja, Liis Kolle, assistent

-       Olnud nüüdistantsuetenduse „Outbound“ koreograafi, Matteo Moles’i assistent. 

Kooliaegne lavapraktika Rahvusooperis Estonia

(Endine Tööpunalipu ordeniga autasustatud Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater „Estonia“)

„Pipi Pikksukk“, „Roosikavaler“, „Pähklipureja“, „Uinuv kaunitar“, „Barbara von Tisenhusen“, „Türklane Itaalias“, „Colas Breugnon“, „Romeo ja Julia“, „Coppelia“, „Mantel“, „Haaremirööv“, „Anna Karenina“, „Don Carlos“, „Giselle“, „Elurõõm“, „Antonius ja Kleopatra“ ning „Kullaketrajad". 

Hooajal 1995 – 1996 osalenud Turku moderntantsuteatri Aurinkobaletti seitsmes lavastuses:

„V.S.O.T.“, „Tangoja“, „Tarxan“, „Maan ääres“, „Rikos ja rangaistus“, „T.I.M.“ ja „Oo…Odysseia“

Koostöö Tallinna Tantsuteatriga  

„Tantsud Eesti filmidest” – 07.08.2015

„25. kaader” – 09.08.2017

„Somnium” – 10.08.2018

Täienduskoolitused

Klassikaline ballett ja pedagoogika -

Dance Open – Sankt-Peterburg, aprill 2003

Confidance – Amsterdam, juuli 2007

Kuninglik Balletikool – Antwerpen, jaanuar 2008

Moderntants 

Rachid Tika – 1999

Matteo Moles – 2003 

Rollid

Kooliõpilane „Äiu,äiu – poiss kui karu“	E. Kaidu	1977
Linnaisand „Coppelia“	G. Zamouel	1978
Prints Klaus „Lumekuninganna“	I. Urbel	1978
Arlekiin „Pähklipureja“	I. Tšernõšov	1979
Skomorohh „Vääritu väi“	M. Mordvinov	1980
Pime „Mimeskid“	M. Kristal	1981
Petja „Petja ja Hunt“	V. Medvedev	1982
Coppelius „Coppelia“	Ü. Vilimaa	1982
Gummielastik „Saabastega kass“	K. Ird	1984
Kubjas „Tiina“	Ü. Vilimaa	1984
Sorts „Kalevipoeg“	Ü. Vilimaa	1984
Bambi „Bambi“	Ü. Vilimaa	1989
Francois „Maria Stuart“	Ü. Vilimaa	1989
Poeet „Valss“	R. Kudu	1989
Viires „In Corpore“	A. Kerge	1989
Faatum „Elu tants“	T. Veiler	1989
Aapo „Seitse venda“	M. Kuusela	1990
Mozart „Don Juan“	Ü. Vilimaa	1990
Hans „Giselle“	A. Šelest	1991
Pierrot „Kuu-Pierrot“	Ü. Vilimaa	1991
Komantši sõdur „Winnetou“	P. Volkonski	1991
Väike prints „Väike prints“	M. Tommingas	1991
Mercutio „Romeo ja Julia“	M. Tommingas	1993
Tantsusoolod „Operetipromenaad“	I. Rätsep	1993
Joosep „Legend Joosepist“	M. Agu	1993
Pähklipureja „Pähklipureja“	M. Tommingas	1994
Kratt „Kratt“	Ü. Vilimaa	1994
Nimetu „Kassid õlis“	D. Hartšenko	1996
Charles Bovary „Madame Bovary“	J. Smoriginas	1997
Kalevipoeg „Exitus“	D. Hartšenko	1998
Kohtunik „Bolero“	O. Titov	1998
Nõid „Macbeth“	V. Vassiljev	1998
Soolod neljas laulus „Maa laul“	R. Tika	1999
Kratt „Kratt“	M. Murdmaa	1999
Mozart „Amade“	M. Tommingas	2000
Bambi „Bambi“	J. Savolainen	2001
Gamacho „Quiteria pulm“	V. Jansons	2002
Soolod „Fluxus“	T. Kask	2002
Isa „Tulipunane lilleke“	J. Karpova	2003
Nuubialane „Aida“	M. Unt	2003
Kuningas „Alice imedemaal“	M. Murdmaa	2004
Tantsusoolod „Krahvinna Mariza“	T. Wiedenhofer	2004
Tantsusoolod „Jesus Christ Superstar“	G. Malvius	2004
Pagar „Pähklipureja“	P. Isberg	2004
Tantsusoolod „Ah, ilma naisteta…“	A. Mikk	2004
Peter Quince „Suveöö unenägu“	H. Fanari	2005
Nimiosa „Anathema“	R. Stepanov	2005
Rollo „Tantsumaraton“	M. Murdmaa	2005
Nixon „Nixon“	J. Savolainen	2006
Wilfried „Giselle“	S. Feco	2007
Albert Einštein „Füüsikud“	M. Šimulynaite	2008
Nana „Peeter Paan“	O. Titova	2008
Majahoidja „Uinuv kaunitar”	P. Isberg	2008
Aksenti Poprištšin „Hullumeelse päevik“	R. Stepanov	2009
Lible „Kevade“	R. Stepanov	2009
Nimiosa „Vanamees ja meri”- 100. esietendus	J. Savolainen	2010
Fantaasiaolend „Petruška pärastlõuna”	P. Lidberg	2010
Baloo, Ja-Maika-Meez, Külavanem „Mowgli”	M. Tommingas	2010
Konstantinos VI „Gorgo kingitus”	P. Raudsepp	2010
Karu, Poseidon „Mary Poppins”	G. Malvius	2011
Nukujuht „Kunksmoori-mäng”	J. Savolainen	2012
Gorilla „Cabaret”	R. Hovenbitzer	2012
Kammerteener „Õhtu Straussiga”	F. Gibert	2012
Papa Carlo, Karabas Barabas, Tortila, Artemon „Kuldvõtmekese lugu"	M. Tommingas	2013
Belle isa „Kaunitar ja koletis”	S. Stubbs	2013
Ampull, Pähik, Coifield „Totu kuul”	K. Viidas	2013
Teatridirektor Lefevre „Ooperifantoom”	G. Malvius	2014
Pilatus, Berlioz, Stravinski, Konferansjee „Meister ja Margarita”	J. Savolainen, K. Pärn	2015
Escamillo assistent „Carmen”	G. Madia	2015
Jänesepreili, Putukas, Põrsas „Lotte unenäomaailmas”	T. Jonas	2015
Kostümeerija „Teatridirektor”	J. Sibul	2016
Tuletõrjeülem „Naksitrallid”	J. Savolainen, K. Pärn	2017
Ülgas „Mees, kes teadis ussisõnu”	A. Pepeljajev	2018
Kokk „Madama Butterfly”	R. Annus	2019
Don Quijote „Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast"	J. Savolainen, K. Pärn	2019
Tšebutõkin, Ferapont „Neid oli kolm õde”	M. Aidla	2020
Rätsep Aleksander Kikki "Tilda ja tolmuingel"	M. Tommingas	2020

Koostatud viis erinevat tantsu ja balleti ajalugu tutvustavat kava

„Tantsutee“

„Tantsuga ümber maailma“

„Tants Päikesekuninga õukonnas“

„Miks euroopa kultuur baleriini varbale tõstis“

„Moderntants läbi aegade“

- Koostöös Eesti Kontserdiga aastatel 1998 – 2005 esitanud üle 70 kontsertvestluse Lõuna-Eesti ja Ida-Virumaa koolides.

- Koos eluaegse lavapartneri, Jelena Karpovaga, lavastanud viieteistnumbrilise show-programmi „Ka-Ka“, millega esineti Eesti eri paigus üle 30 korra.

2004 - 2015 Vanemuise Tantsu- ja Balletikoolis klassikalise tantsu pedagoog. 

Tunnustus

1982 – Noorte lavajõudude ülevaatuse 2. preemia

1983 – Noorte lavajõudude ülevaatuse 3. preemia

1984 – Noorte lavajõudude ülevaatuse 4. preemia

2000 – Eesti Teatriliidu balletipreemia

 

Mõningad väljavõtted kriitikast

• „Väike prints“

Ilona Martson – „Päevaleht“ 20.10.1991  

Meelde jäi väikese printsi (nimiosas Aivar Kallaste) väljendusrikas liikumine tühjal lavamaastikul, tema individuaalsetele võimetele ja isikupärale sobiv roll. 

Sven Karja – „Postimees“ 17.10.1991

/.../Päris selge on üks, „Vanemuise“ „Väike prints“ on Aivar Kallaste. Siia ei mõista midagi lisada, küll aga lähtub siit rolli teostusviis, nullimata kordagi tantsija-näitleja isikupära (Kallaste Printsi katkematu rännakumotiiv, finaali kirgastav äratundmishetk)./.../ 

Kati Murutar – „Postimees“ 31.10.1991

/.../Lille ja printsi kujud on Mare Tommingal loodud tugeva armastuse ja imetlusega. Õnn on Aivar Kallaste siira ja võluva natuuri olemasolu „Vanemuises“./.../ 

• „Kuu-Pierrot“

Kristel Pappel – „Sirp“ 19.04.91

/.../Aivar Kallaste juures on ikka meeldinud see, et ta oskab tähele panna ja täpselt avada muutlikke karaktereid, liigutus tõepoolest lähtub muusikast./.../ 

• „Romeo ja Julia“

Pille Palm – „Päevaleht“ 06.04.93

/.../Artistlikkusega tõusis esile Mercutio osas karaktertantsijana särav Aivar Kallaste (eriti jäid meelde meisterlik narritants ja huvitava koreograafilise lahendusega surmastseen)./.../

• „Kratt“ – teatris „Vanemuine“

Kalli Kukk – „Postimees“ 21.10.94

/.../Lavastuslikult on õnnestumine juba Krati valik ise – Aivar Kallaste, üks omapärasemaid tantsijaid Eesti praeguses lavapildis. Õige Kratita on seda balletti võimatu lavastada – iga laitmatu tantsutehnilise kooliga tantsija pole selleks lihtsalt sobiv. Kratil peab peale hea kehavaldamise olema veel see sisemine miski. Aivar Kallastel on Kratile anda peale oma miski oma headus – tulemus on ootamatu: me ei teagi enam, kuis Kratti suhtuda.

Tantsutehniliselt raske, murtud joonega ja kummastavate hüpetega kantpäise Krati liikumine on dünaamiline ja ilmekas, hämmastavalt terviklik miimikani välja./.../ 

Mark Rais – „Rahva Hääl“ 12.05.95

/.../Kratt – Aivar Kallaste oli väga hea. Tantsija täitis oma osa suure meisterlikkusega. Psühholoogiliselt on see väga keeruline roll, eriti Eespere variandis. Sellele vaatamata oli Kallaste alati loomulik ja omal moel loogiline, tema interpretatsioon oli nauditav./.../ 

Kaisa Kurikka – „Iltalehti“ 27.04.95

/.../Maagilise olendi, Krati, rollis oli liikuv Aivar Kallaste, kelle tants oli kiireloomuline ja sujuv./.../ 

Leena Pitkänen – „Turkulainen“ 06.03.96

/.../Kui tantsija Aivar Kallaste on häbelikus meeleolus, siis näeb ta välja pleekinud kaltsunukuna. Kui ta aga lavale astub, lööb temasse jõud. Ta on pantrisarnane Rudolf Nurejev. Või hull Pierrot. Või siis see pleekinud kaltsunukk. Kui vaja./.../ 

• „Kratt“ – RO „Estonia“

Lea Tormis – „Sirp“ 15.10.99

/.../Kehade teater on tõesti paljuütlev, kui mõte ja anne taga. A. Kallaste kehastumine Vilimaa lavastuse teistsugusest Kratist tänase lavastuse maailma, tema tehniline suutlikkus, kirjeldamatu sisemine hasart… Olen mõnikord, võõramaalastele „Kratti“ seletades, kasutanud sõna „talupojarobot“. Nüüd näen seda Murdmaa/Kallaste Kratis tegelikuna. Rahamasin, nagu tantsija ise öelnuvat. Arlekiinimaski moodi kriimu näokatte, kassilikult vintske, sasikarvase oleku ja kesta alt välgatab ajuti kõhedaksvõttev külma terase helk./.../ 

Mark Rais – „Vesti“ 15.10.99

/.../„Vanemuise“ juhtiv solist, A. Kallaste, hämmastas ühtlasi nii peene

psühholoogilisusega, kui kõigi liigutuste mitmekesise ja hingestatud esitusega, samuti erakordselt virtuoosse ja lihvitud tehnikaga. Aivar Kallaste oli Krati elustumisstseenis lihtsalt imetlusväärne, näidates erakordselt täpselt nukust elavaks olendiks kujunemise psühholoogilist protsessi. Ka koreograafiliselt efektsed kohad ei kujunenud A. Kallaste esituses eesmärgiks omaette, vaid olid tantsitud sisulise põhjendatusega./.../ 

• „Bolero“

Märt Treier – „Sõnumileht“ 14.09.98

/.../Tugevaima etteaste tegi kahtlemata Aivar Kallaste, kelle kohtunikurolli esimesed minutid kütkestasid äärmiselt kaasakiskuva improvisatsiooniga./.../ 

• „Amade“

Enn Lillemets – „Sirp“ 28.04.00

/.../Mõjule pääseb Aivar Kallaste nõtke näitlejanärv ja mõtlemisvõime ning tehniline täpsus. Intelligents võib teinekord ka pärssida lavalise toimimise mobiilsust, aga Kallaste näitab, kuidas sisemiste tõkete ületamisel sünnib kergus ja vabadus haarata tervikut. Kasvõi näiteks see põgus selga läbiv nõksatus Mozarti aarias 1. vaatuse algusosas, mis annab märku kuuletumisest looja häälele. Nauditav on Kallaste erk miimiline mäng. Mozarti „Figaro pulma“ avamäng 2. vaatuse alguses, Kallaste „dirigenditöö“ klaveril annab tunnistust tähelepanu hoidmise kunstist./.../ 

• „Tantsumaraton“

Agni Lass „Eesti Päevaleht“ 25.10.05

/.../Peategelased Robert ja Gloria jäävad arvukamatele soolodele vaatamata kõvasti alla Aivar Kallaste mängitud lipitsevale Rollole, kes hakkab pidevalt tagaplaanil sibades kogu aeg silma ning kroonib oma etteaste lavastuse jõulisima soologa./.../